Reedel, 5. juunil tähistas Kaitseväe Akadeemia Eesti allohvitseride hariduse ja süsteemse väljaõppe loomise 106. aastapäeva kaitseväe ja kaitseliidu allohvitseridele mõeldud konverentsiga „Võitlustahte praktiline kujundamine“.
„Võitlustahe on individuaalne ja kollektiivne otsus võidelda ühise eesmärgi nimel,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo konverentsil tehtud videopöördumises. „Võitlustahte eelduseks on nii füüsiline kui ka vaimne suutlikus, oskused, kaasaegne relvastus ja varustus, varasem õnnestumise kogemus sarnastest olukordadest ning usk oma ülemasse, üksuse liikmetsesse ning eesmärgi õigsusesse.“
Tänavu 20. mail möödus 106 aastat Eesti allohvitseride hariduse ja süsteemse väljaõppe loomisest. Aastapäevale pühendatud konverents leidis aset Taara kaitseväelinnakus ning keskendus võitlustahte teemadele. Konverentsil tegid ettekande kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, Ukraina relvajõudude vanemallohvitser, Kaitseväe Akadeemia veebel staabiveebel Indrek Ojasoo ja rakendusuuringute keskuse analüütik pr Kristin Johanson, Viru jalaväepataljoni pataljoniveebel staabiveebel Pirger Laur, Scoutspataljoni pataljoniveebel staabiveebel Kaido Õim ning konverentsi jäi lõpetama kaitseväe veebel ülemveebel Andreas Rebane.
„Allohvitseride roll on väga suur võitlustahte kujundamisel nii ajateenijate, reservväelaste, allohvitseride kui ka ohvitseride seas,“ ütles kaitseväe veebel ülemveebel Andreas Rebane. „Teie oletegi meie vägi, tehke see selliseks nagu me tahame. Me oleme täna paremas seisus, kui Ukraina 2022. aastal, samas me peame ka arvestama, et meie vaenlane on samuti parem kui neli aastat tagasi. Ärge kartke eksida, kui te ei tea, siis küsige oma ülematelt, anname üksteisele julgust ja kogemusi edasi.“
Lisaks aastapäevale pühendatud konverentsile toimus ka traditsioonile 4,5 kilomeetri pikkune Kubija järve jooks, mis sai alguse Meegomäelt, endise Lahingkooli värava juurest. Jooksust võttis osa üheksa viieliikmelist meeskonda Kaitseväe Akadeemiast, 2. jalaväebrigaadist, diviisi logistikapataljonist, diviisi luurepataljonist, diviisi suurtükiväerügemendist, diviisi staabist, 1. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljonist ja Scoutspataljonist.
„Kubija järve ring oli kunagi paljudele allohvitseridele õpingute ajal üks osa rutiinist ja seda mäletatakse tänaseni. Joostes jälle nendel radadel mäletame me aegu, mis on tervet meie allohvitseride korpust kujundanud ning nii tutvustame ajalugu ka oma noorematele kolleegidele,“ ütles Kaitseväe Akadeemia veebel staabiveebel Indrek Ojasoo.
20. mail 1920. aastal pandi sõjaministri päevakäsuga alus jalaväekoolile. Seda kuupäeva loetakse tänini allohvitseride hariduse sünnipäevaks. Allohvitseride kool taasasutati 1992. aastal Meegomäel ning 2010. aasta 1. augustil ühines Lahingukool Kaitseväe Akadeemiaga.
Rohkem pilte SIIN.