Rakenduskõrgharidusõppe õppekava

Jalaväeohvitser juhib väeosas jalaväeüksusi ja nende lahingutoetuselemente nagu luure- või tankitõrjeüksused. Samuti viib jalaväeeriala lõpetanu üksustele läbi taktikalist väljaõpet nii jalaväe, soomuki kasutamise, erinevate laskmiste kui ka luuretegevuse või tankitõrje taktika alaselt. Jalaväeohvitsere on Eesti kaitseväes kõige rohkem ning nende väljaõppe ja teenistuskogemus moodustavad kaitseväe selgroo, mida toetavad teised erialad.

Soomusjalaväe ohvitser juhib Scoutspataljonis jalaväeüksusi, mis kasutavad ülesannete täitmiseks lahingumasinaid CV90. Tegemist on Eesti kaitseväe ainsa üksusega, mis koosneb enamasti elukutselistest sõduritest. Lahingumasin CV90 on keeruline relvasüsteem, mille kasutamine nõuab pühendumist, vastutustundlikku tegutsemist ning spetsiifilisi teadmisi ja oskusi. Lisaks juhib soomusjalaväeeriala lõpetanu igapäevaselt oma rühma ning korraldab vastava sisuga väljaõpet, sh laskimisi. Jalaväeüksuse ohvitserina peab ta suutma integreerida lahinguväljal ka teisi lahingutoetuselemente, nagu luure, kaudtuli, tankitõrje, pioneer, et saavutada suuremat edu. Soomusjalaväeüksus eristub lahinguväljal oma kiiruse, tulejõu ja dünaamilise tegutsemisega, mis eeldab selle juhilt kiirete otsuste vastu võtmist, paindlikkust ja väga head kohanemisvõimet.

Pioneeriohvitser planeerib ja juhib pioneeritegevusi toetades sealjuures erinevaid kaitseväe üksusi. Eriala õpingute käigus omandatakse praktilised oskused ehitiste rajamiseks, lõhkamiste ja demineerimise läbiviimiseks, rasketehnika kasutamiseks ning mitmekesiste pioneerilahenduste rakendamiseks. Pioneerieriala lõpetajad on tehniliselt pädevad, nii loomingulise kui loogilise ja analüütilise mõtlemisega juhid, kelle nutikus, teadmised ja praktilised oskused on hinnatud nii kaitseväes kui tsiviilvaldkonnas. Teenistuse jooksul on laiapõhjaline koostöö erinevate üksustega ning igapäeva töö pakub pidevaid väljakutseid ja arenguvõimalusi.

Õhutõrjeohvitser asub teenistusse tehnilisi väljakutseid pakkuvas relvaliigis, kus lisaks keerukale side- ja tulejuhtimissüsteemile on nii rauda kui tuld. Õhutõrjeohvitser viib rühmaülemana igapäevaselt läbi väljaõpet või planeerib seda patareiülema abina kahuri-, raketi- või tulejuhtimise- ja tagalapatareis eesmärgiga õpetada välja õhutõrje üksuseid tagamaks manööverüksuste ja neile oluliste objektide õhukaitse vastase õhutegevuse vastu. Eriala valinud ohvitseride tööriistakastis sisaldub oskus kasutada erinevaid õhutõrjekahureid ja -raketisüsteeme.

Kaudtuleohvitser asub teenistusse kõige kiiremini arenevasse ja väljakutseid pakkuvasse maaväe relvaliiki Eesti kaitseväes. Eriala lõpetanu alustab teenistust rühmaülema või patareiülema abina kaudtuletoetust pakkuvas üksuses, kus vastavalt spetsialiseerumisele võib tulevane teenistuskoht olla tulejuhtimise, miinipilduja, suurtüki, raketiheite või mehitamata õhuründe ning juhtimise ja tagamisega seotud allüksuses. Igapäevane tegevus hõlmab väljaõppe planeerimist, ettevalmistamist ja juhtimist patarei või pataljoni suuruse üksuse koosseisus.

Sideohvitser juhib side- või staabirühma ning korraldab nende üksuste väljaõppega seonduvat, nt laskmised, taktika, erinevate sidevahendite kasutamine. Erialaselt rakendab sideohvitser teenistuses elektrotehnika, infotehnoloogia ja sidetehnika kasutamise oskusi, kus tuleb igapäevaselt tegeleda juhtimispunktides paiknevate side- ja IT süsteemide seadistamise ja töökorrasoleku tagamisega. Sideohvitseril on määrav roll lahingujuhtimise tagamisel erinevate juhtimispunktide ja staapide vahel. Sideeriala lõpetanu omandab väga laiapõhjalised teadmised ja oskused, mis tulevad kasuks nii militaar- kui tsiviilkeskkonnas.

Logistikaohvitser planeerib ja juhib väeosa logistikaüksuste tegevust rühma- ja kompaniiülemana kõikides logistika põhifunktsioonides (meditsiin, transport, kütus, varustus, toit ja laskemoon). Samuti täidab logistika erialaohvitser logistikaüksuse lihtsamaid raamatupidamise toiminguid ning teab Eesti kaitseväe transpordisüsteemi ja maismaatranspordi korraldamise põhimõtteid. See on eriala, mis nõuab pühendumist, tarkust ja teravat silma nii detailide kui taktika osas, sest logistika ei ole ainult varude vedamine ühest kohast teise, vaid on eelkõige manöövri toetamine. Oluline on ka oskus mõelda ette, sest logistikaohvitseri eesmärgiks ei ole ainult tänase lahingu võitmine, vaid ka homse päeva jätkusuutlikkus ehk see, kuidas tagada nii, et varud ei saa otsa ja üksus suudab kesta.

Lennuväljaohvitser teenib õhuväe lennubaasis erinevatel ametikohtadel ja hoiab lennuvälja niiöelda käigus. Ta koordineerib ja korraldab lennuvälja maapealset teenindust ja tagab ohutuse. Samuti osutab ta liitlaste lennuvahenditele vastuvõtva riigi toetust ning loob hävituslennukitele kiire õhkutõusmise tingimused.

Õhuseireohvitser vastutab õhuväe radarite ja sidesõlmede töö eest, juhib radarposti ning koordineerib ümberpaiknemisel selle logistikat ja julgestust. Tema töö aitab hoida õhuruumist pidevat ülevaadet, tagades õhuruumi puutumatuse läbi õhuoperatsioonide toetamise.

Õhusõiduki juhi ehk kaitselennunduse piloodi teenistuskoht on igapäevaselt seotud õhuväe lennubaasiga. Piloodi eriala lõpetanud ohvitser teostab lennutegevust, mis hõlmab endas lennuülesannete planeerimist ja õhusõiduki juhtimist ning vastava väljaõppe korraldamist.

Õhuoperatsioonide ohvitser tegeleb juhtimiskeskuses õhupildi loomise või sihitamisega (hävituslennukite või õhukaitsesüsteemide taktikaline juhendamine), kaitselennunduse planeerimise või lähiõhutoetusega (õhutulelöökide juhtimine maaväe üksuste toetamiseks).

Õhukaitseohvitser panustab Eesti Vabariigi õhuruumi puutumatuse tagamisse, viies läbi aktiivõhukaitse operatsioone. Ta kasutab õhukaitse-raketisüsteeme õhurünnakute ärahoidmiseks ning õhuründevahendite tegevusvabaduse piiramiseks. See tagab elanikkonna, kriitilise taristu ja relvajõudude kaitse õhurünnakute eest NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemi koosseisus.

Taktikaohvitser on mereoperatsioonide spetsialist, kelle peamine teenistusülesanne on vahiohvitserina sõjalaeva juhtida, seda navigeerida ja tagada laeva taktikaliste tegevuste ohutus. Edasine teenistus viib taktikaohvitseri sõjalaeva operatsiooniruumi, kus planeeritakse ja juhitakse kogu sõjalaeva operatsioone. Lisaks on taktikaohvitser sektsiooniülem, kes juhib side, navigatsiooni või relvastusega tegelevate spetsialistide igapäevast teenistust. 

Tehnikaohvitser on insener, kelle peamine teenistusülesanne on käitada ja hooldada sõjalaeva pea- ja abimasinaid ning laevasüsteeme ja tagada nende lahinguvalmidus. Tehnikaohvitser vastutab sõjalaevas avariitõrje eest, mis tähendab, et tema ülesannete hulka kuulub ka sõjalaevade lahinguvigastuste kiire likvideerimine. Lisaks on tehnikaohvitser ülem, kes juhib tehnikaerialade spetsialistide igapäevast teenistust.