Allohvitserile
Lisaks vanemallohvitseride põhikursusele (kutseõpe) korraldatakse vanemallohvitseride täiendusõppena nooremstaabiallohvitseri kursust (NSAOK), vanemallohvitseride keskastmekursust (VAKAK) ja kõrgemat vanemallohvitseride kursust (KVAK).
Kursustele kandideerimiseks peab allohvitser vastama kõikidele õppekavas toodud kandideerimistingimustele ja olema läbinud kõik eelduskursused. Allohvitseride täiendusõppe kursustele kandideerimine toimub läbi Kaitseressursside Ameti.
Lisainfot saab KVA õppeosakonna planeerimisjaoskonnast oppeinfo(at)mil.ee
Vanemallohvitseride täiendusõppekursused jagunevad:
Nooremstaabiallohvitseri kursuse (NSAOK) eesmärk on valmistada ette kaitseväele ja kaitseliidule pataljoni nooremstaabiallohvitsere arendades kursuslaste oskuseid pataljoni lahingutegevuse planeerimisest nooremstaabiallohvitserina.
Õppekava läbimise järel kursuslane:
- teab Vene Föderatsiooni (VF) erinevate tüüppataljonide tugevusi ja nõrkuseid ning tegevust pealetungil;
- teab staabisektsioonide ja -liikmete rolle ning ülesandeid otsuse vastuvõtmise protsessis (OVP) ning pataljoni juhtimispunktides;
- rakendab otsuse vastuvõtmise protsessi elemente taktikalise probleemi lahendamisel osana pataljoni staabist nooremstaabiallohvitseri rollis;
- mõistab jalaväepataljoni (JVP) lahingutoetuse ja lahinguteenindustoetuse võimekust ja põhimõtteid.
Peale kursuse lõpetamist omandatakse sõjaväelise väljaõppe tase A4.
Vanemallohvitseride keskastmekursuse (VAKAK) eesmärk on arendada kursuslaste juhipädevusi viisil, mis võimaldab neil mõtestada oma allüksuse toimimist ning tegutseda juhendaja-spetsialisti rollis.
Õppekava läbinud kursuslane:
- nõustab allüksuse ülemat taktikaliste lahenduste leidmisel, juhtimise korraldamisel ja lahinguvalmiduse tagamisel;
- osaleb jalaväepataljoni (JVP) ja –brigaadi (JVBr) tasemetel planeerimise ja juhtimise protsessides rahu ning sõjaajal;
- loob lahendusi väljaõppe paremaks läbiviimiseks ja korraldamiseks;
- toetab alluvate ja väiksema teenistuskogemusega kaitseväelaste arengut mentorina;
- loob ja hoiab alal distsiplineeritud, võitlustahtega ja võitlusvõimega meeskondi.
Peale kursuse lõpetamist omandatakse sõjaväelise väljaõppe tase A5.
Kõrgema vanemallohvitseride kursuse (KVAK) eesmärk on arendada kursuslaste juhipädevusi viisil, mis võimaldab neil mõista diviisi taseme juhtimise protsesse ning mõtestada väeüksuse veebli ametikohast lähtuvalt kaitseväge ning sellega seonduvat.
Õppekava läbinu:
- nõustab väeüksuse ülemat taktikaliste lahenduste leidmisel, juhtimise korraldamisel ja lahinguvalmiduse tagamisel;
- mõistab diviisi tasemel planeerimise ja juhtimise protsesse;
- planeerib pataljoni ja kõrgemate tasemete õppuseid;
- loob oma alluvatele motiveeriva kuid organisatsiooni vajadusi katva karjääritee;
- lahendab teenistusega seotud probleemi akadeemilise
lõputööna.
Peale kursuse lõpetamist omandatakse sõjaväelise väljaõppe tase A6.
Ohvitserile
Ohvitser on kõrghariduse ja juhtimispädevusega kaitseväelane, kes täidab keskseid rolle Eesti riigikaitse juhtimisel, arendamisel ja õpetamisel. Ohvitseri peamine ülesanne on juhtida allüksusi, planeerida ja teostada sõjalisi operatsioone ning tagada kaitseväe struktuuri tõhus toimimine nii rahu- kui ka kriisiajal.
Täiendusõppe kursustele kandideerimiseks peab ohvitser vastama kõikidele õppekavas toodud kandideerimistingimustele ja olema läbinud kõik eelduskursused. Ohvitseride täiendusõppe kursustele kandideerimine toimub läbi Kaitseressursside Ameti.
Lisainfot saab KVA õppeosakonna planeerimisjaoskonnast oppeinfo(at)mil.ee
Ohvitseride täiendõppekursused jagunevad:
Nooremstaabiohvitseri kursuse (NSOK) eesmärk on valmistada kaitseväele ja kaitseliidule nooremstaabiohvitsere ning arendada kursuslaste oskuseid pataljoni lahingutegevuse planeerimisest ja lahingujuhtimisest staabiohvitserina.
Õppekava läbimise järel kursuslane:
- teab Eesti riigikaitse korraldust rahu- ja sõjaajal ning rakendab sõjapidamise põhimõisteid ja printsiipe staabiohvitserina
- rakendab otsuse vastuvõtmise protsessi elemente taktikalise probleemi lahendamisel osana pataljoni staabist;
- mõistab ülema ning staabisektsioonide ja -liikmete rolli ning ülesandeid otsuse vastuvõtmise protsessis;
- mõistab vastase erinevate tüüppataljonide tugevusi ja nõrkuseid ning tegevust pealtungil;
- teab lahingujuhtimise põhimõtteid ja olulisemaid protseduure.
Nooremstaabiohvitseri kursuse (NSOK) õppekava
Lisainfot küsige 717 6313 või marika.koplimagi(at)mil.ee
Staabiohvitseri kursuse (SOK) eesmärk on anda kursuslasele teadmised ja oskused brigaadi ning diviisi staabitöös osalemiseks.
Õppekava läbimise järel kursuslane:
- mõistab ühendväeliigi ja ühendrelvaliigi põhimõtteid maismaa operatsiooni planeerimisel ja selgitab nende rakendamist Eesti sõjalises riigikaitses;
- kannab ajalooliste sündmuste õppetunde üle tänapäeva sõjapidamisse ja oma otsustesse;
- planeerib staabiohvitserina brigaadi ja diviisi lahingutegevust oma eriala raames nii rahu- kui sõjaajal;
- arvestab staabitöö käigus relvakonfliktiõiguse reegleid ning langetab kriisiohjamise protsessis Eesti seadusandlusega kooskõlas olevaid otsuseid.
Staabiohvitseri kursuse (SOK) õppekava
Lisainfot küsige 717 6313 või marika.koplimagi(at)mil.ee
Pataljoni staabiohvitseri kursuse (PSOK) eesmärk on valmistada sõjaväelise väljaõppe I astme omandanud kaitseväe ja kaitseliidu ohvitserid ette täitma pataljoni staabiohvitseri ülesandeid vahetult enne või pärast vastavale ametikohale määramist ning tuletades neile meelde pataljoni lahingutegevuse planeerimise ja lahingujuhtimisega seotud tegevused.
Õppekava läbimise järel kursuslane:
- teab vastase erinevate tüüppataljonide tugevusi ja nõrkuseid ning tegevust pealtungil;
- mõistab otsuse vastuvõtmise protsessi ja selle etappide omavahelisi seoseid;
- mõistab ülema ning staabisektsioonide ja -liikmete rolli ning ülesandeid otsuse vastuvõtmise protsessis;
- rakendab otsuse vastuvõtmise protsessi elemente taktikalise probleemi lahendamisel osana pataljoni staabist.
Pataljoni staabiohvitseri kursus (PSOK) õppekava
Lisainfot küsige 717 6313 või marika.koplimagi(at)mil.ee
Tuletoetuse kursuse eesmärk on tõsta kursuslase asjatundlikkust tuletoetuse alasel ametikohal jalaväepataljoni/-brigaadi staabis edasijõudnu ja diviisi staabis keskmisel tasemel.
Õppekava läbinu:
- mõistab diviisi tuletoetuse planeerimise ja juhtimise püsitoiminguid;
- planeerib ja koordineerib iseseisvalt ühendtuletoetust jalaväepataljoni tasemel tuletoetuse sektsioonis;
- planeerib ja koordineerib tuletoetust meeskonna liikmena ülema juhendamisel jalaväebrigaadi ja diviisi tasemel tuletoetuse jaoskonnas.
Kursus on mõeldud neile, kes on planeeritud tuletoetusohvitseri rahu- või sõjaaja ametikohale.
Kursuse eesmärk on anda kursuslasele teadmised meresõjapidamisest ja selle vahenditest ning oskused tegutseda sõjalaeva meeskonna liikmena erinevates meresõidurollides, võimaldamaks kursuse läbinul täita ohvitser-spetsialisti ülesandeid nii rahu- kui sõjaajal.
Alates 2025. aasta II poolaastast viiakse kursus läbi mereväe poolt.
Mereväe ohvitser-spetsialisti kursuse (MeVOSK) õppekava
Mereväe ohvitser-spetsialisti kursuse kohta saab lisainfot nooremleitnant Marge Rennigilt, tel 717 7274, e-post [email protected].