Riigikaitseterminoloogia arendamine ja riigikaitseterminoloogia töörühm
Kaitseväe Akadeemia kui eesti sõjateaduse keskuse üks tegevussuundi ja ülesandeid on vastutada omakeelse erialakeele ja terminoloogia arendamise eest. Nimetatud ülesannete täitmiseks moodustati 2018. aasta alguses riigikaitseterminoloogia töörühm (algselt sõjandusterminoloogia töörühm), kelle töö põhikese on riigikaitseterminoloogia andmebaasi Militerm ajakohastamine, täiendamine ja terminipäringutele vastamine. Töörühma kuuluvad kaitseväe väe- ja relvaliikide esindajad ning kaitseministeeriumi ja kaitseliidu esindaja. Vastavalt teemale osalevad aruteludes töörühmavälised eksperdid nii kaitseväest, kaitseministeeriumist ja kaitseliidust kui ka väljastpoolt riigikaitsesektorit. Töörühma tegevust juhib kaitseväe juhtivterminoloog. Tihedat koostööd tehakse tsiviilkõrgkoolidega, samuti teiste riigikaitseliste ja teadusasutustega, sh kaitsetööstuse ja Eesti Keele Instituudiga. Terminiarendusele lisaks tegeldakse teadustööga, sh avaldatakse teadusartikleid ja osaletakse teadusprojektides. Terminitöörühma juht on ühtlasi haridus- ja teadusministeeriumi Eesti terminitöö juhtkomitee liige.
Töörühma tegevuse sisend lähtub otseselt praktilisest, erialasest vajadusest (õppematerjalide, eeskirjade, (põhi)määruste jt tähtsamate dokumentide loomine ja ajakohastamine). Vastatakse ka mujalt laekuvatele, riigikaitsega seotud päringutele. Sagedasemate päringusaatjate seas on kaitseväe peastaap, kaitseministeerium ja erinevate (ameti)tekstide loojad-toimetajad-tõlkijad erinevatest kaitseväe üksustest. Kaitseväe-välistest asutustest laekub enim päringuid Euroopa Liidu nõukogult, Euroopa Komisjonilt jt Euroopa-partneritelt, Eesti Keele Instituudilt, Sisekaitseakadeemialt, samuti meediaväljaannetelt (kultuurileht Sirp), ajalooliste teoste ja filmide tõlkijatelt jpt. Töörühma tegevuse ampluaast annab tunnistust näiteks 2022. aastal Euroopa Komisjoni tellimusel ellu kutsutud terminiprojekt, mille eesmärk oli täiendada Euroopa Liidu terminibaasi IATE eestikeelse teabega (kaitsetööstusterminid) ja ühtlasi nõustati komisjoni ingliskeelsete definitsioonide jm ingliskeelse mõisteinfoga seotus. 2024. aastal aidati Välisministeeriumil korraldada NATOga liitumise 20. aastapäeva tähistamiseks väljakuulutatud sõnavõistlust ja juhiti selle korraldamist, žürii töös osalesid lisaks Jüri Luigele, Margus Kolgale jt julgeolekupoliitika tippekspertidele ka terminitöörühma liikmed. Koostöös Eesti Keele Instituudiga loodi 2024. aasta lõpus terminitööd hõlbustav tehisaru mudel, mida saab edaspidi kasutada erinevate erialakeelte arendamisel.
Riigikaitseterminite andmebaas Militerm
Militerm on mitmekeelne terminibaas, mis sisaldab nii Eestis kui ka NATOs kokkulepitud termineid koos definitsiooni jm mõisteteabega. Alates 2020. aastast on Militerm osa Eesti Keele Instituudi arendatavast ja hallatavast keskkonnast Sõnaveeb. Keskkond uuendab end iga 24 tunni järel ja nii jõuavad täiendused-parandused kiiresti lõpptarbijani. Militerm on ellu kutsutud 2003. aasta lõpul, mistõttu on ilmne, et suur hulk kirjeid vajab täiendamist ja ajakohastamist. Pidev uuendamisvajadus on loomulik ja vältimatu: erialane mõte on pidevas arengus, samuti täiustuvad erialainimeste teadmised. Lisatõuke kiireks arenguks on andnud julgeolekupoliitiline olukord, mida iseloomustab uute mõistete tulv ning vajadus nende omakeelse mõtestamise ja nimetamise järele. Tänapäevaks on Militerm Eesti üks pikaealisimaid ja selgelt üks professionaalsemini koostatavaid terminikogusid.
Teavitustöö
Terminiarendusest ei saa lahutada terminiteavitustööd. Lisaks terminitöörühma otsuste avaldamisele Militermis hõlmab see terminoloogilist nõustamist, teadus- ja aimeartiklite avaldamist, õppetööd ning seminare ja teabepäevi. Kaitseväe terminiteavitustööl on ka teine, avalikkusele suunatud mõõde. Koolitusi on tehtud nt Sisekaitseakadeemiale, Eesti Maaülikoolile, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu nõukogule, kaitseministeeriumile, Tõlkemagistrite Liidule, Riigikogu Kantseleile jpt. Korraldatakse üleriigilisi, eriala- ja teaduskeelele ning terminoloogiale keskenduvaid õppepäevi, seminare ja konverentse. Aastate jooksul on nõustatud erinevaid tööd alustavaid terminikomisjone töökorralduslikes ja metoodilisis küsimusis. Traditsiooniks on saanud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga koostöös korraldatav konverentside-seminaride sari „Terminipäevak“. Tähtsa panuse riigikaitseterminoloogia arendamisse annavad Kaitseväe Akadeemia magistritööd, eeskätt kindla eriala termineid korrastavad uurimused, mis on tänuväärne alus terminitöörühmale ja sedamööda Militermi arendamisse.
Teavitustöös on keskne roll arusaama kujundamisel selle kohta, mida üldse tähendab terminiarendus. Üldlevinud arusaama järgi seisneb see võõrkeelsele sõnale eestikeelse vaste leidmises, kusjuures see kopeerib sageli ka vormilt laenuandva keele terminit. Terminiarenduse lähte ei ole võõrkeelne termin, vaid tähendus (ehk mõiste) ja mõistete omavahelised suhted. Sedamööda on terminitöö keskmes mõiste, mõistetunnuste ja mõistesuhete kohta ühisarusaama kujundamine. Edasi sõnastatakse mõistet kirjeldavad definitsioonid või selgitused. Alles siis järgneb sobiva omakeelse vaste ehk termini kokkuleppimine. Sobiliku termini leidmine on niisiis õigupoolest töö lõppetapp ja n-ö jäämäe veepealne osa.
Riigikaitseterminoloogia arendamisega panustatakse otseselt eestikeelse sõjateaduse arengusse ja riigikaitsesse tervikuna. Selle laiem siht on toetada eesti keele kestlikkust, sh säilimist teadus- ja kõrghariduskeelena.
Terminiarenduses saad osaleda ka Sina, hea lugeja! Saada oma terminiküsimused ja -päringud meiliaadressile [email protected].
