Teadus- ja arendustegevuse statistika kogumise metoodikat sätestava Frascati käsiraamatu järgi on teadus- ja arendustegevus süstemaatiline loominguline tegevus, mille eesmärk on suurendada teadmiste hulka ning kasutada saadud teadmisi uute rakendusalade leidmiseks.
Teadus- ja arendustegevus hõlmab kolme liiki tegevusi:
- alusuuringud, mille alla kuulub eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse eesmärgiga saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise eesmärgita;
- rakendusuuringud – algupärased uuringud kindla praktilise eesmärgi täitmiseks;
- algatades eraldi arendusprojekti testide läbiviimiseks
- eksperimentaalarendus, mille eesmärk on uue teadmise loomine uute toodete valmistamise, protsesside kasutuselevõtu või olemasolevate toodete ja protsesside täiustamise kaudu
Teadus- ja arendustegevusest Kaitseväe Akadeemias
Kaitseväe Akadeemia (KVA) teadus- ja arendustegevuse eesmärk on toetada teaduspõhiste uuringute ja uudsete lahenduste väljatöötamise kaudu kaitseväe (KV) väevõimete arendamist ning põhiülesanne on korraldada sõjateaduse arendamist, et tagada KV võimearenduse jätkusuutlikkus. Teadus- ja arendustegevusega tegelevad KVA-s rakendusuuringute osakond, õppeosakond ning sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus. Kandev roll teadus- ja arendustegevuses on rakendusuuringute osakonnal, kes planeerib, viib ellu ja kontrollib KV teadus- ja arendustegevust ning selleks vajalikke ressursse. Osakond viib ellu ja koordineerib kahe- ja mitmepoolseid riigisiseseid ning rahvusvahelisi teadus- ja arendusprojekte, suurendab valdkondlikku pädevust ning korraldab infovahetust sõjateaduse valdkonnas. Rakendusuuringute osakond, mis kandis kuni 2019. aastani rakendusuuringute keskuse nime, loodi 2005. aastal ning 2024. aasta lõpu seisuga on viidud ellu 100 teadus- ja arendusprojekti.
Esimene kogu kaitseväge hõlmav teadus- ja arendustegevuse kord kinnitati ja jõustati 2017. aastal. Selle korraga reguleeriti teadustegevuse eesmärgid, põhivastutus ja toimingud. Kaitseväe juhataja kinnitatud dokument oli aluseks KVA teadustegevuse põhimõtete korrastamisel ja tugevamal eesmärgistamisel.
Muudatuse üks põhimõtteid oli kaitse-eelarve välise teadusrahastuse kaasamine ja akadeemia teadustöötajate pädevuse suurendamine projektide kirjutamisel. Aastatel 2018–2025 on KVA edukalt osalenud Euroopa Liidu struktuurifondide projektides, Euroopa Kaitsefondi katseprogrammis ning erinevates NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (NATO STO) projektides. Eduloona saab esile tuua ka Vabariigi Valitsuse konkurentsipõhise teadus-arendustegevuse meetmes osalemise, mille toel loodi KVA juurde elektroonilise võitluse kompetentsikeskus. Aastaks 2025 kasvas KVA teadus- ja arendustegevuse välisrahastuse osakaal 58 protsendini. Üks peamisi muudatusi on olnud tegevuste jagamine põhimõttel 50:50 ehk keskendumine kõrgetasemelistele teadustulemustele ning võimearenduse toetamine praktiliste arendustegevuste ja eksperimentidega.
Alates 2018. aastast on KVA-l riigikaitse oskuskeele arendamise ja kaitseväe terminitöö juhtimise ülesanne. Ühiskondliku mõju suurendamiseks ja piiranguteta kasutamise tagamiseks liideti riigikaitseterminoloogia andmebaas Militerm 2020. aastal Eesti Keele Instituudi sõnastiku- ja terminibaasisüsteemiga Ekilex, mille lõppkasutajavaade on Sõnaveeb. 2018. aastal loodud riigikaitseterminoloogia töörühm (varem sõjandusterminoloogia töörühm) on koostöös tsiviilekspertidega osutanud teadusteenust teiste seas ka Euroopa Komisjonile ja valdkondlikele uurimisrühmadele. Täpsemalt saab terminitöö kohta lugeda terminiarenduse alalehelt.
Teaduskoostöö
KVA-s on viljeldud uurimisrühmadel põhinevat lähenemist ja käsitletud sõjateadust sügavamalt interdistsiplinaarselt alates 2019. aastast. Erinevate teadusdistsipliinide pädevuste sünergia sõjanduses on kujundanud sellest rahvusvahelises teaduses ühe KVA tugevustest. Näidetena saab tuua uurimissuunad uudse tehnoloogia rakendamisel ning riigikaitselise inimvara ja tehnosotsioloogia valdkonnas. KVA uurimisrühmadesse on kaasatud enda valdkonna tippteadlased nii Eestist kui mujalt, kel on suur teadusmõjukus ja erialane autoriteet, samuti KVA nooremteadurid-doktorandid.
Sõjateaduse laiapõhjaliseks arendamiseks on määrava tähtsusega koostöö tsiviilülikoolide, teadusasutuste ja kaitsetööstusega Eestist ja välismaalt (nt Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, King’s College, Stanfordi Ülikool). Ulatuslikust ja tulemuslikust koostööst kõneleb ka NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni (STO) töös osalemine, kuhu kuulub üle 5000 teadlase üle maailma. Eesti on NATO riikidest suurim panustaja STO uurimisrühmades (osalevate teadlaste arv kaitsekulu suhtes) ning Eesti teadlaste suurepärane panus on korduvalt ära märgitud NATO peateaduri poolt. 2025. aastal osalevad Eesti teadlased 45 sellises uurimisrühmas ja nende osalemist koordineerib KVA.
Teadustulemused ja nende publitseerimine
Teadustulemusena ilmub igal aastal ligi 40 kõrgetasemelist teaduspublikatsiooni ja perioodil 2018-2025 on doktorikraadi omandanud kaksteist KVA teenistujat. Samas perioodis on nelja RUO töötajat tunnustatud kõrgetasemelise teaduspreemiaga, kolm töötajat on saanud personaalse uurimisgrandi ning kolmel korral on tunnustatud KVA teadlaste panust NATO STO uurimisrühmades.
Joonis 1. Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv 2018-2025, Kaitseväe Akadeemia (uuendatud 17.01.2025)
Selleks, et edendada sõjateaduslikku akadeemilist kirjutamist ja levitada teadusuuringute tulemusi, annab KVA välja kaht rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga ja avatud juurdepääsuga sõjateaduslikku ajakirja: Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies) ja EMA Occasional Papers. Lisaks neile on KVA-l ka sõjaväelist kõrgharidust tutvustav ja KVA tegevust jäädvustav populaarteaduslik ajakiri Academia Militaris.