Riigikaitselise inimvara kompleksuuring on alates 2016. aastast ajateenijate ja reservväelaste seas iga-aastaselt läbiviidav uuring. Selle eesmärk on süstemaatiliselt koguda ja analüüsida ajateenistuses olijate ning õppustele kutsutute arvamusi ja hoiakuid, et tagada väljaõppe parem korraldus, tõhustada juhtimist ning arendada laiemalt kaitsevaldkonda. Ajateenijate seas korraldatakse küsitlust kahel korral: teenistuse alguses ja lõpus. Reservväelaste küsitlusi tehakse suuremate õppekogunemiste raames.
Kompleksuuringu tulemusi kasutatakse sisendina poliitikakujundamisel ning need pakuvad üksuste ülematele väärtuslikku teavet teaduspõhiste otsuste tegemiseks. Uuringu tulemusi esitletakse laiemale avalikkusele nii konverentsidel kui ka populaarteaduslikes ja teaduslikes artiklites. Samuti kasutatakse uuringu andmeid üliõpilastööde kirjutamisel.
Riigikaitselise inimvara uurimisrühm osaleb aktiivselt rahvusvahelises teaduskoostöös, mille raames viiakse läbi erinevaid eriuuringuid. Näiteks osaletakse NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni töös ja rahvusvahelistes militaarsotsioloogia võrgustikes nagu European Research Group on Military and Society (ERGOMAS) ja Inter-University Seminar on Armed Forces and Society (IUSAFS).
Iga-aastaste riigikaitselise inimvara kompleksuuringu süvaaruannetega on võimalik tutvuda siin:
- Kompleksuuringu 2016.-2017. aasta aruanne
- Kompleksuuringu 2017.–2018. aasta aruanne
- Kompleksuuringu 2018.-2019. aasta aruanne
- Kompleksuuringu 2019.-2020. aasta aruanne
- Kompleksuuringu 2020.-2021. aasta aruanne
- Kompleksuuringu 2021.-2022. aasta aruanne
- Kompleksuuringu 2022.-2023. aasta aruanne
- Kompleksuuringu 2023.-2024. aasta aruanne
Täpsemalt saab lugeda kompleksuuringu väljatöötamisest ja metodoloogiast siin.
Kompleksuuringut viiakse läbi Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli koostöös ja uuringule on väljastatud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee luba.