Kaitseväe Akadeemia pidas täna, 1. detsembri varahommikul Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees mälestusrivistuse 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide auks.
„Täna oleme NATO ja Euroopa Liidu täieõiguslikud liikmed ning Eesti territooriumil on juba aastaid alaliselt kohal liitlased, kuid see ei tähenda, et me ei peaks esmalt ise olema valmis enda julgeolekut tagama, täpselt nii, nagu seda tegid kadetid siin, Tondil, üle saja aasta tagasi,“ ütles Kaitseväe Akadeemia õppurkorpuse ülem kapten Robin Kinnunen varahommikusel mälestusrivistusel. „Seetõttu tahan teile, kadetid, panna südamele, et võtke koolis pakutavast maksimum, kuna teadmised ja oskused tulevad ainult läbi kogemuse ning korduste arvu. Selle kogemuse hind on rahuaegses väljaõppes oluliselt „odavam“ kui sarnaste õppetundide omandamine lahinguväljal enda või kamraadide elu hinnaga.“
„Mõelge ka nende nelja kadeti peale ja meenutage neid hea sõnaga, kui olete järjekordsel väekaitse harjutusel. Las nende panus vaba Eesti eest andku teile jõudu harjutada ning olla ka ise vajadusel valmis vaenlasele vastu astuma, et tagada Eesti Vabariigi iseseisvuse säilimine,“ lisas kapten Kinnunen kõne lõpetuseks.
Kadetid alustasid rivistust samal kellaajal, mil 1. detsembril 101. aastat tagasi rünnati riigipöördekatse käigus Tondi sõjakooli. Kaitseväe Akadeemia kadettveebel lipnik Karl Henrik Tiko viis mälestustseremoonial läbi kadettide hommikuse loenduse, mille käigus nimetas ka neli langenud kadetti, kes on sümboolselt igavesti akadeemia nimekirjas. Pärast hommikust loendust võtsid sõna akadeemia ülem mereväekapten Johan-Elias Seljamaa ning õppurkorpuse ülem kapten Robin Kinnunen.
Mälestustseremoonia järel külastasid kadetid Tondi sõjakooli muuseumit, kus neid võttis vastu aastatel 1993-1997 riigikaitse akadeemia kaitsekolledži ülema kohusetäitja ülesandeid täitnud erukolonelleitnant Jaak Haud. Lisaks muuseumi külastusele, viis Kaitseväe Akadeemia lektor hr Einar Vära kadettidele läbi ka ajalooteemalise tuuri Tallinna linnas, mille raames külastati kohti, kus toimusid 1924. aasta 1. detsembril lahingutegevused.
Samaaegselt Tallinnas peetava mälestusrivistusega süüdati Kaitseväe Akadeemia peamaja fuajees asuva langenud kadettide mälestustahvli juures küünlad ning väljas oli ka auvahtkond. Samuti asetasid pärjatoimkonnad langenud kadettide haudadele mälestuspärjad Tallinna Rahumäe kalmistule, Jõgeva Laiusevälja kalmistule, Vastseliina kalmistule ja Tartu Garnisoni kalmistule Raadil.
Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus ründasid. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning seejärel võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse Nõukogude väed. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus, kuid sõjakooli kaitstes langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras.
Langenud kadettide mälestustseremoonia on Kaitseväe Akadeemia õppurkorpuse traditsiooniliste ürituste nimistus üks olulisemaid. Mälestusrivistuse traditsioon sai alguse aasta pärast mässu mahasurumist. 1928. aastal püstitatud ausammas, mille looja oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monument taastati ning traditsioon taaselustati 2009. aastal.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.
Rohkem pilte SIIN.