30. jaanuaril kaitses Karin Torpan Tartu Ülikooli ja Turu Ülikooli ühisjuhendamisel inimgeograafia ja regionaalplaneerimiseerialal doktoritöö „Sisserändajate eluasemeomandi vahetuse ja elukohamobiilsuse erinevused kolme Põhjamaa heaoluriigi näitel“.
Ränne arenenud riikidesse on rekordiliselt kõrge. Kuigi sisserändajad aitavad leevendada vananeva elanikkonna survet ning tööjõu ja oskuste puudust kogu Euroopas, kaasneb sellega ka väljakutseid vastuvõtvas riigis. Üheks keskseks probleemiks on sisserändajate majutamine niigi keerulistes eluasemeturu tingimustes.
Doktoritöö analüüsis Helsingisse, Stockholmi ja Oslosse äsja elama asunute eluteed uues riigis, et mõista paremini elukohapõhist lõimumist. Pikaajalised rahvastikuandmed võimaldasid käsitleda seoseid sisserändajate eluaseme omandamise või üürimise valikute ja elukoha piirkondade vahel ning teha kindlaks, kuidas need protsessid on seotud immigrantide paigutusega tööturul ja teenitava sissetulekuga. Tavaliselt alustavad sisserändajad üürnikena madalama hinnatasemega piirkondades. Uurimistöö püstitas küsimuse, kuidas nii inimestega seotud tegurid, nagu sissetulek, kui ka linnade eluasemestruktuur mõjutavad nende edasist eluasemeteed. Teiseks oli luubi all sisserändajate töökoht. Selleks analüüsiti omavahel soetud integratsiooni dimensioone: majandusharu nišši ja töö füüsilise asukoha segregatsiooni.
Doktoritöö tuvastas, et sisserändajate elukohapõhist lõimumist kujundab isiklike ressursside ja eluasemeturu võimaluste kombinatsioon. Erinevad eluasemepoliitikad linnades mõjutavad edasist eluaseme omandamist või kõrgema sissetulekuga piirkonda kolimist. Helsingi eluasemepoliitika ja sotsiaaltoetused võimaldavad sisserändajatel suhteliselt kiiresti leida stabiilse eluaseme ja tõusta tööjõuturul, ent Stockholmis piirab kinnisvara kõrge hind ja üüripindade vähene kättesaadavus parematesse elamupiirkondadesse liikumist. Oslos toetab tugev sotsiaalpoliitiline raamistik lõimumist ning eluasemeturg eelistab omandit, mis suurendab sisserändajate võimalusi koduomanikuks saada ja seeläbi rikkust koguda, kuid taskukohased eluasemed asuvad sageli madala sissetulekuga ja kõrge segregatsiooniga piirkondades.
Tööst saab lugeda ka Novaatorist: Doktoritöö: elukoht määrab sisserändaja saatust tihti töökohast rohkem | Ühiskond | ERR
Doktoritöö juhendajateks olid Tartu Ülikoolist professor Tiit Tammaru ja dr. Anneli Kährik ning Turu Ülikoolist professor Jussi Sakari Jauhiainen. Töö oponendiks oli Taani Aalborgi Ülikoolist dr. Rikke Skovgaard Nielsen.
Doktoritööga saab lähemalt tutvuda siin.
Kaitseväe Akadeemia pere õnnitleb Karinit doktorikraadi omandamise puhul ja soovib edaspidiseks mõjukat teadustegevust!