Eile, 8. jaanuaril andis Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituut Kaitseväe Akadeemiale üle ühise projekti käigus välja töötatud automatiseeritud mulla nihketugevuse ja niiskuse mõõtesüsteemi (koonilise penetromeetri), mis võimaldab hinnata maastiku kandevõimet ja sõidukite läbitavust erinevates pinnasetingimustes.
„Seadet hakatakse kasutama maastikule minnes, kus ühes käes on relv ja teises mõõtevahend, mis aitab kaardistada maapinna tugevuse seisundit,“ ütles Kaitseväe Akadeemia sõjatehnoloogia õppetooli lektor major Kersti Vennik. „Mõõtmiste käigus saadakse vastus konkreetse ala liikumisolude kohta, kogutud andmed salvestatakse seadmesse ning nii täieneb pidevalt Eesti-ülene andmebaas siinsete mullatugevuse ja niiskusolude kohta. See aitab paremini aru saada ning planeerida maastiku kasutust.“
Mõõteseade on kaitseväele oluline, sest Eesti territooriumi mullastikule on iseloomulik killustatus. See tähendab, et tugeva mullaala kõrval võib olla pehme ja kandevõimeta aluspind, mida ei näe silmaga maapinnalt vaadates. Uus seade võimaldab teha paremaid otsuseid liikumisvõimaluste osas ning aitab hinnata, milline piirkond on parem paiknemiseks, varjepositsioonideks või hoopis vastase masinate manöövriks.
„Olukorrateadlikkus, mis hõlmab ka maastikuolude õiget mõistmist, on edu saavutamise võtmetegur. Üheks maastikuanalüüsi põhitulemiks on läbitavuse kaart, mille põhjal tehakse väga olulisi otsuseid. Näiteks kaardistatakse piirkonnad, kus on mõistlik mõjutada aeglaselt liikuvat vastast või kus on alad, mis soosivad oma üksuste kiiret liikumist vasturünnakule. Sellist olukorda, kus aga ei pööratud läbitavusele tähelepanu, nägime 2022. aasta veebruaris Ukrainas, kui tulid pildid ja videod mulda massiliselt kinni jäänud vastase militaartehnikast,“ lisas major Vennik.
Uut mõõteseadet saab muuhulgas paigaldada sõiduki (sõiduauto või ATV) veokonksule nii et mõõtmiste tegija ei pea kabiinist väljumagi. Seeläbi kogutakse andmed mulla kohta kuni 0,5 m sügavuselt, kogudes samaaegselt andmeid mulla tiheduse, niiskuse, tugevuse, mõõtesügavuse ja mõõtepunkti asukoha kohta.
Kaitseväe Akadeemia poolt algatasid projekti akadeemia endine ülem brigaadikindral Viktor Kalnitski, endine ülema asetäitja kolonel Raul Järviste, major Kersti Vennik ja hr Veljo Raide. Eesti Maaülikooli poolt panustas projekti õnnestumisse erinevatel arendusetappidel kokku seitse spetsialisti.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.