Kaitseväe Akadeemia tähistas 1. oktoobril oma 102. aastapäeva, millest võtsid osa akadeemia töötajad, kadetid ning endised ülemad.
„Akadeemias õppimine annab võimaluse luua alus pidevale arengule, vastamaks muutustele meie ümber,“ ütles Kaitseväe Akadeemia ülem mereväekapten Johan-Elias Seljamaa aktusel peetud kõnes. „Eneseareng ei lõppe meie ametis kunagi, sest oma ülesannete täitmiseks peame arengut ise mõjutama, mitte ainult sellega kaasas käima. See eeldab arusaamist, mis põhineb teadmistel, tervel mõistusel ja inimlikkusel.“
Traditsiooniliselt algas aastapäev värskes õhus füüsiliste tegevustega nagu orienteerumine Tartu linnas ja Mullamurdja maratoniga Unikülas. Samuti oli õppuritel ja töötajatel võimalik oma teadmised proovile panna spetsiaalselt aastapäevale pühendatud mälumängus. Traditsiooniks kujunenud ühistegevuste eesmärk on väljaspool tavapärast tööaega suurendada akadeemia isikkooseisu ühtekuuluvustunnet läbi ühistegevuste.
Viimastel aastatel on päeva esimest aktiivsemat poolt ettevalmistanud ja läbi viinud õppurkorpuse isikkoosseis, et anda neile juba õpingute ajal võimalus saada mitmekülgset juhtimiskogemust. Sel aastal olid tegevuste läbiviijateks teise õppeaasta kadetid ning vanemallohvitseri põhikursuse õppurid.
Pärast aktiivsemaid tegevusi ootas õppeasutuse töötajaid ja õppureid ees pidulik aktus akadeemia aulas, millest võtsid osa ka endised akadeemia ülemad.
Aktusel anti üle ka Kaitseväe Akadeemia teenetemärk 7 kavalerile. Teenetemärgi said endine Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Viktor Kalnitski, kolonelleitnant Eero Aija, major Mario Lementa, vanemveebel Randy Ivanov, vanemveebel Eero Naudi, pr Ülle Laidna ja hr Einar Värä. Lisaks ergutati ka tublisid töötajaid ning õppureid.
Kõnede vahepealsel ajal esines akadeemia oma segarahvatantsurühm Vassakule.
1. oktoobril 1920. aastal läks sõjakool üle sõjaministri käskkirjaga kinnitatud rahuaegsele programmile ja korraldusele ning samal päeval alustas seal õpinguid esimene rahuaegne kursus. 1. oktoobril 1923 hakkas kehtima valitsuse kinnitatud ühendasutuse koosseis ning 1. oktoobril 1927 valituse kinnitatud põhimõte, et sõjakooli astumise eeldus on eelnev sõduriteenistus. 1. oktoobril 1928 rakendus ohvitseride ettevalmistamise seadus.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.
Rohkem pilte SIIN.