Täna, 19. juunil said Tartus kõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja nooremleitnandi auastmetunnused Kaitseväe Akadeemia 43 maa-, õhu- ja mereväe põhikursuse lõpetajat ning magistrikraadi 14 ohvitseri.
„Ohvitseri amet pakub erakordseid kogemusi ja võimalusi, mida kohtab vähestes teistes ametites. Kuid eelkõige teeb ohvitseri ameti ainulaadseks teadmine, et töötate millegi endast suurema nimel. Selleks eesmärgiks ei ole midagi vähemat kui Eesti Vabariigi, meie vabaduse ja iseseisvuse otsene kaitsmine,“ ütles Eesti Vabariigi president Alar Karis lõpetajatele peetud kõnes.
„Üks teie ülesannetest on sellele kaasa aidata: tuua oma tegude, sõnade ja hoiakutega riigikaitse lähemale inimestele, aidata riigikaitse tähendust paremini mõista ning süvendada arusaama, et Eesti kaitsmine on kogu ühiskonna ühine ülesanne. Te ei ole üksnes sõjalised juhid, vaid ka riigikaitse saadikud,“ lisas riigipea.
Kaitseväe Akadeemia maaväe põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremleitnant Kaspar Sander Born ning mereväe põhikursusel cum laude lõpetanud nooremleitnant Rene Tammeorg. Kursuste parimatele andis kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo üle ohvitseri mõõgad.
Õhuväe põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati cum laude lõpetanud nooremleitnant Andres Alamets, kellele kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo andis üle ohvitseri vestu.
Magistrantuuris tunnistati parimaks õppuriks cum laude lõpetanud kapten Germo Kalvet, keda tänati hinnalise kingitusega.
Sel aastal andis Kaitseväe Akadeemia üheksandat korda välja ka erukolonelleitnant Ülo Tamre ja proua Tamara Tamre loodud sihtfondi rahalise preemia põhikursuste parimate juhiomadustega lõpetajatele. Kaitseväe Akadeemia kõrgharidusastme põhikursuste õppuritest sai preemia cum laude lõpetanud nooremleitnant Nikolai Borzov.
Aktusel tunnustati ka 2026. aasta parimaid lõputööde autoreid. Rakenduskõrgharidusõppe parima lõputöö autoriks osutus nooremleitnant Andres Alamets uurimistööga „Akustilise õhuseire efektiivsus olukorrateadlikkuse parandamiseks madalas õhuruumis“. Töö juhendajateks olid hr Mihkel Lohk ja major Kersti Vennik.
Parima magistritöö tiitli pälvis kapten Germo Kalvet tööga „Staabiohvitseride hoiakud tehisintellekti kasutamisel otsuse vastuvõtmisel protsessis ja lahingujuhtimisel“. Töö juhendajaks oli major Priit Värno.
Rakenduskõrgkoolide rektori nõukogu stipendiumi „Parim rakenduskõrgkooli lõputöö 2026“ pälvis nooremleitnant Oliver Mesipuu tööga „Võrguheitjatega mehitamata õhusõidukite paigutuse analüüs“.
Kaitseväe Akadeemia lõpetanud ohvitserid asuvad teenistusse erinevatesse kaitseväe ja kaitseliidu väeosadesse.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevust. Tänavu on huvilistel võimalik esitada sisseastumisdokumente akadeemia maa-, mere- ja õhuväe põhikursustele kuni 29. juunini.
Eesti kaitseväe PILDID.
Karli Saul/Vabariigi Presidendi Kantselei PILDID.