Kaitseväe Akadeemias alustas sel nädalal 70. reservohvitseride põhikursus, mis viiakse läbi Raadi linnakus asuvas õppehoones ning mille eesmärk on anda õppuritele vajalikud teadmised ja oskused rühma taktikaliste tegevuste juhtimiseks.
„Reservohvitseride põhikursuse esimesed kaks nädalat keskenduvad suuremas osas lahingutegevuse teoreetilisele poolele, mille lõpus ootab kursuslasi ka lahingutegevuse aluste test,“ ütles Kaitseväe Akadeemia taktika õppetooli jalaväerühma grupi reservohvitseride suuna ülem-õpetaja kapten Henri Hendrikson. „Sealt edasi, alates kolmandast nädalast, on kuni kursuse lõpuni fookus käsu andmisel ja praktilisel juhtimissooritustel – seda nii ründavates, kaitsvates kui kaasnevates tegevustes.“
Reservohvitseride põhikursuse eesmärk on valmistada ette rühmataseme reservohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule sõjaaja ametikohtadel teenimiseks. Õppekava läbimine on eeldus lipniku auastme saamisele, mis on kaitseväe reservohvitseri esimene auaste.
Kursuse ülema kapten Hendriksoni sõnul on sel aastal märkimisväärne muudatus hoonestatud alal võitluse eeldamine ainekavast, mille asemel pööratakse hoopis rohkem rõhku praktilistele sooritustele kinnisel ja pool kinnisel maastikul. Samuti on kursusel abiks lisaks kolmele nooremohvitserile ka kolm vanemallohvitserist instruktorit, kelle kohalolu tagab igale rühmale pideva tähelepanu, et kõik otsused ja tegevused saaksid märgatud ning tagasisidestatud.
Kokku võtab kursusest osa 90 ajateenijat erinevatest kaitseväe struktuuriüksustest. Nende õppetöö kestab kuni detsembrikuu alguseni ning lõppeb traditsioonilise rännakuga, misjärel antakse peale edukat kursuse lõpetamist ka lipniku auaste. Kõik lõpetanud reservohvitserid suunduvad tagasi koduväeosadesse, et jätkata enda teenistust ja vajalikku väljaõpet.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus- ja arengutegevust.